Ivelette elu ja seiklused

Huhhh ... jah väga vabandan pika pausi pärast. Aga nüüd oleme tagasi eetris jälle.

Ivelettest on saanud üks suur turnija. Ükspäev oli ta juba poolel teel kraanikaussi. Nimelt kuna meil siin juhtus selline õnnetus, et üks ööse oli üks kass meie käru ära ristinud, siis nüüdsest hoiame käru köögis ja niisiis Ivelette harrastabki üsna tihti turnimist kärusse ja

kärust välja, lisaks siis kui köru juhtub kraanikausi lähedal olema, siis muidugi on vaja üle käru seljatoe hakata kraanikaussi turnima. Köögiakent enamasti ei tasu mõeldagi, et võiks lahti teha. Teine tegevus on tal see, et tassib oma pissipoti, mis on siis selline kaanega ja kui kui kaas peal on, siis näeb madala tooli moodi välja, kööki otse pliidi või kraanikausi ette. Kui

kraanikausis juhtub nõusid olema, siis on vaja need kõik põrandale visata ja kui kraanikauss tühi on, mida juhtub sagedamini, siis on kangesti vaja gaasipliidi nuppudega majandama hakata. Siiani õnneks tal veel gaasi lahti pole ünnestunud keelata, kuna ma alati ta sealt tooliotsast maha kamandan. Aga koguaeg peab silma peal hoidma küll.

Hambaid on ka vahepeal kaks juurde tulnud. Seekord siis ülemised hambad mõlemal pool ... need mis kihvadest järgmised on. Kihvad on veel kõik puudu. Aga viimased paar päeva tahab jälle kangesti hambaid sügada. Ehk on veel miskit juurde lisandumas. Nohu probleemidest saime lahti praktiliselt päevapealt, pärast seda kui uude kohta kolisime. Ei teagi, et kas tegemist oli probleemidest vanas elukohas (ehk hallitus, või hoopis tolm) või siis saastatusega peatänaval. Vanas kohas elades sõitsime iga päev mitu korda tricycliga pikaltmööda peatänavat. Uus koht asub peatänava ja surfiranna vahepeal ja tricyclitega kuigi tihti enam ei sõida. Vahest harva aind kui kuhugi kaugemale minek on.

Ivelette käibnüüd üsa regulaarselt kord nädalas ühe öö Caticlanis Jastwani õdede juures. Enamasti läheb sinna esmaspäeval kuskil nelja-viie ajal ja siis tuleb tagasi teisipäeva õhtul kuue ajal. Viimased kaks korda on koguni juhtunud nii, et ta on lausa kaheks ööks Caticlani jäänud. Esimene nädal sellepärast, et Boracayl kõik, kaasaarvatud mina, järgemööd haiged olid ja siis jäi ta sinna üheks ööks lisaks, et siinsetest bakteritest eemale olla ja sel nädalal nüüd arvasid spetsialistid Jastwani õed, et kuna tuul on nii tugev ja laine nii kõrge, siis ei

ole turvaline Ivelettet koju tuua ja ta jääb üheks ööks veel Caticlani. Alati kui ta koju jõub, siis järgmisel päeval magab hullult hästi. :) Eks see mängimine on ikka üsna raske töö. Muidu aga paistab, et talle hullult Caticlanis meeldib ja miks ei peakski meeldima, kui tal seal nii palju mängukaaslasi on.

Vahepeal oli ta kodusolles üsna viril ja muudkui nõudis, et sa temaga koos mängiksid, aga nüüd viimasel ajal on laps ühe rohkem ka ise ringi toimetama hakanud ja ise mänguasjadega mängima hakanud. Kuigi jah iseseisev ringitoimetamine muidugi tähendab seda, et tuleb silmanurgas tal pidevalt silm peal hoida ja vaadata, et ta jälle kuhugi kõrgustesse ei turni.

Ja siis ujumine ... endiselt on vees plötserdamine Ivelette kõige lemmikum tegevus üldse. Õnneks aga paistab, et ta on arusaanud, et Bulabogi rand ei ole koht ujumiseks. Alguses mõned korrad üritas ka seal vette tormata, kuid kui ma järjepidevalt keelasin, siis nüüd pole enam küll väga kaua veepoole triivinud. Isegi whitebeachil kui käime ja tal riideid seljast ära ei võta, siis mängib niisama liiva peal ja vette ei torma, ag

a nii kui hakkan riideid seljast korjama, nii vaatab rõõmsalt veepoole ja kui jalad liiva puudutavad, siis paneb veepoole jooksu.

Hull riiupunn on temast ka saanud. Nii kui ta ei saa, mis ta tahab ürtab seda kohe kõva kisaga nõuda. Ma muidugi enamasti siis naeran tem

a üle ja räägin rahuliku häälega, et nii need asjad ikka ei käi küll. Siis vaatab mokk rullis mulle otsa veidi aega ja siis läheb ja otsib uue tegevuse endale.

Ja üldse maailma kõige lemmikum tegevus on kõiksuguste jalanõude jalgatoppimine ja nendega kõndimine. Mida suuremad jalanõud seda ägedam :).