Lisaks siis sellele, et tibu tubli potil käija on, on ta ka muidu niisama endiselt ilus, tark ja osav. Iga päev ikka üllatab mind oma geniaalsusega. Üks päev, kui voodilina vahetada üritasin - võtsin siis kõik asjad ära voodi pealt ja panin eemal seina ääres olevale toolile. Alles jäi ainult üks padi, millel Ivelette parasjagu pikutas ja mängis. Mõtlesin, et las ta siis mängib, eks ma tegelen millegi muuga ja vahetan lina, kui ta mängimise lõpetab seal. Keerasin korraks selja, et muid asju teha ja siis vaatasin uuesti üle õla ja mis ma nägin. Ivelette oli voodist välja roninud ja nüüd kandis seda suurt patja, mis oli enamvähem sama suur kui ta ise. Tal oli kindel siht silme ees - nimelt viis padja eemal seina ääres oleva teise tooli peale. Asetas padja ilusasti toolile, vaatas mulle otsa, naeratas ja hakkas käsi plaksutama.
Üldse on tal komme nüüd iga asja peale käsi plaksutada. Eriti osavalt tuleb tal aga hoopis näpuga viibutamine ja eitav pearaputus välja. Näpugaviibutamise all siis mõtlen just seda keelavat näpuviibutust, mis käib kokku sõnaühendiga "ei tohi." Tavaliselt kui talle miski ei meeldi, siis vaatab sulle osa viibutab oma näppu ja ütleb "aaaaaaaaaaa."
Liitlauselised käsud/keelud, mida Ivelette täita mõistab:
"Pane kohe need paberid sinna sahtlisse tagasi ja pane sahtel kinni" (oioiiii ... kui kiiresti see käsk täidetid ja millise pauguge see pisike sahtel kinni virutati)
Situatsioon; Ivelette seiseb elu-/magamistoas ja hoiab käes vana kokkurullitud mähkut ja on üsna kavala pilguga, mille peale emme ütleb:"Ei, sa ei pane seda mähkut ise prügikasti.Palun viska see lihtsalt köögi põradale" Ja astubki Ivelette kiirelt kolm sammu köögi poole ja virutab mähku keset kööki ja jookseb ise kiirelt voodisse.
Natukene on meil praeguseks hakanud probleeme tekkima jonnimisega ja iseloomu näitamisega. Eks ta vist on caticlanis veidi ära riud põhimõttea, et kõige väiksem peab saama mis tahab ja kõik suuremad päevad oma mänguasjad ära andama kohe kui väike seda nõuab. Vahest ikka nõuab päris valjuhäälset ja kui ei saa, mis ta tahab, siis pistab päris kõva häälega nutma. Minuga ta teab, et see taktika ei tööta, aga seal töötab ja ta ka kohe seda kasutab. Aga ujumine on ikka maailma kõige lemmikum tegevus. Nii kui vee äärde saab, nii niigi alati rõõmus laps muutub ikka kohe veel õnnelikumaks ja rõõmsamaks. Kes on facebookis pilte näinud, see teab, millest ma räägin :)
...aga nüüd tuli täiesti järsku väss peale ja lõpetan tänaseks. :)
No comments:
Post a Comment