Ivelette elu ja seiklused

Esimest korda oma elu jooksul, veetis Ivelette 24 tundi minust eemal olles. Nimelt käisime esmaspäeval Caticlanis ühel sünnipäevapeol ja kuna teisipäeviti on Jastwani õel Stenlyl töölt vaba päev ja ta alati Ivelettet hoida tahab, siis otsustasime, et eks siis proovime ta juba esmaspäeval sinna jätta. Kõik läks muidugi väga hästi, öösel oli ta üsna hästi maganud ja kuigi paar korda ärkas, siis pärast veidiaega laulmist tudus ta edasi. Hommikul oli muidugi juba kell 5 ärganud. Terve järgmise päeva oli ta seal rõõmsalt kõigi lastega mänginud ja päev otsa rahulik ja õnnelik olnud. Muidugi õnnelik oli ta ka õhtul koju tulles. Eriti meeldis mulle see, et kui laps koju toodi õhtul, siis eestis elades olen harjunud, et mina hullult tänan teisi, et viitsisid veidiaega Ivelettet vaadata, kuid siin juhtus hoopis sedasi, et kui Stenly koju hakkas minema, siis hakkas hoopis tema mind tänama, et ma olin nõus oma last temale laenama :). :D .... mis ma siis ikka oskan öelda ... teinekordki.

Muidu on nüüd ka Ivelette öised ärkamised juba oluliselt vähemaks jäänud ja enam talle öösiti ega varahommikul piimapudelit ei anna ka. Või siis pakun lihtsalt piimapudelis vett talle. Eks ta tänu sellele siin mõni hommiku on viiest alates üsna siplev ja rahulolematu olnud. Kuid täna öösel siples veidikene küll poole kuue ajal, kuid kui piima ei antud, siis magas ilusti kella seitsmeni välja. Õhtuti läheb siis kuskil kaheksa ja üheksa vahel magama.

Ivelettel on viimastel päevadel uus komme tekkinud. Nimelt tahab ta hullult kohuaeg kellegi käest kinni haarata ja seda inimest endaga kaasa lohistada. Näiteks kui mina ta maha panen ja üritan käest kinni võtta, siis üsna kiirelt lükkab mu käe eemal ja teeb näo, et ma tean ise ka. Aga nii kui näeb mõnda kohalikku last, või tegelt ükskõik keda teist peale minu või Jastwani, siis läheb hharab kohe selle inimese käest ja hakkan teda endaga kaasa lohistama. Eks ta vist on läbihammustanud, et minuga ta peab minema sinna, kuhu mina tahan minna, aga teised ullikesed kõnnivad temaga sinna, kuhu tema hoopiski minna soovib.

Bombomis ikka käime ka vahetevahel päikeseloojangu ajal ja Ivelettele seal väga meeldib, eriti meeldib talle teiste lastega koos liiva peal mängida või siis kõige lemmikum on muidugi hoopis lavapeal tantsimine ja ringijooksmine. Ükspäev jooksid ja keerutasid nad seal ühe kohaliku lapsega nii kaua kuni tibul tõesti vist pea ringi hakkas käima, kuna lihtsalt kukkus jalapealt pikali. Selle kohta on mul hea video ka, katsun selle varsti üles laadida siia samma. :)